3. Töötervishoid ja tööohutus, sh tuleohutus

3.1. Töötervishoid ja tööohutus 

Ohutus on kõigile ja algab meist endast. Praktikat sooritades järgi kliinikumis kehtestatud töö- ja ohutusjuhiseid. Siinkohal olulisemad märksõnad. Täpsemaid nõudeid tutvustab sulle juhendaja praktika sooritamise käigus. 

3.1.1. Nakkusohutus  

• Enne praktika sooritamist esita juhendajale tervisetõend. Praktika ajal kanna nõuetele vastavat riietust ja sisejalatseid. 
• Kätehügieen on kõige alus. Järgi kätehügieeni reegleid vastavalt kliinikumis kehtivale kätehügieeni juhendile, JKL-98.
• Vere või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega kokkupuute ohu korral kasuta isikukaitsevahendeid vastavalt kliinikumis kehtivatele juhistele, JKL-52. Jälgi, et  kasutatavad isikukaistevahendid  on sobivad konkreetse tööülesande täitmiseks. 
• Haigena jää koju! 
• Torkevigastuse või muu verega kokkupuutejuhtumi korral võta koheselt ühendust oma juhendajaga, kes annab juhised edasiseks tegutsemiseks. 

3.1.2. Kemikaalide ohutus  

• Ohtlik on kemikaal, mille pakendil on üks või mitu ohupiktogrammi. 
• Tutvu enne tööülesande täitmist ohtliku kemikaali ohutuskaardiga. Vajadusel kasuta isikukaitsevahendeid ning veendu, et kasutad neid korrektselt. 
• Ohtlikku kemikaali tuleb kasutada selleks ettenähtud kohal ja viisil. Keskkonnatingimused peavad vastama nõutule. Vastasel juhul ohtliku kemikaali kasutada ei tohi. 
• Haiglas on kasutusel potentsiaalselt ohtlikud ravimid ja ravigaasid. Enne nende kasutamist tee selgeks apteegi poolt koostatud tegevusjuhised ning vajadusel kasuta isikukaitsevahendeid. 

3.1.3. Tööasendid ja -liigutused

• Patsiendi või muu raskuse teisaldamisel järgi ergonoomilisi töövõtteid, kasuta olemasolevaid abivahendeid ning kolleegide abi. Hinda oma võimeid objektiivselt. Juhised raskuste käsitsi teisaldamiseks leiad juhendist JKL-137.
• Pikemaajaliselt kasutatav töökoht kujunda sobivaks. Jälgi, et laua kõrgus, tooli kõrgus ja seljatoe asend, valgustus, sisekliima jms tegurid oleks parimad võimalikust. Mida jälgida töökoha kujundamisel? Napo õppevideo
• Kõndimist on enamasti palju. Vali jalatsid, mis toetavad hästi jalgu, on mittelibeda tallaga, püsivad kindlalt jalas ning on puhastatavad. 
• Oluline on regulaarsete puhke- ja liikumispauside tegemine. Sundasendis või muul viisil koormava töö korral pea igas tunnis 5-6 min pausi või vajadusel rohkem. Harjutusi seisva töö tegijale - video. Harjutusi istuva töö tegijale - video.

3.1.4. Füüsikalised ohutegurid

• Olulised füüsikalised ohutegurid on märgistatud - radioaktiivne aine, tugev magnetväli, laserkiirgus, mitteioniseeriv kiirgus, elektrilöögioht jne. 
• Ioniseeriva ehk radioaktiivse kiirguse kokkupuutel tuleb rangelt järgida kõiki ohutusmeetmeid! Kui sulle on väljastatud dosimeeter, siis tuleb seda kanda. 
• Enne elektriseadme kasutamist tutvu, kuidas seda õigesti ja ohutult kasutada. Vaata üle millal ja kuidas saab seadme avarii korral välja lülitada ennast ohtu seadmata. Ära kasuta seadet mida sa ei tunne ega oska kasutada.
• Veendu, et raskuste teisaldamine on sulle jõukohane ning täidetud on tingimused raskuste ohutuks sihtkohta transportimiseks, sealhulgas takistustest vaba, valgustatud, mittelibe liikumistee. 
• Mürakeskkonnas tuleb kasutada kõrvatroppe või kõrvaklappe ning pidada regulaarseid puhkepause müravabas keskkonnas. 
• Kui tegeled vahetult patsientidega, siis uuri, enne praktika sooritamist keda rünnaku(ohu) korral appi kutsuda. Enamasti ei ole rünnakud sihilikud ning on põhjustatud patsiendi tervislikust seisundist. 
• Enamus tööõnnetusi on välditavad töötaja tähelepanelikkuse ja hoolsusega. Töö- või praktikaülesande täitmisel ära tegele kõrvaliste asjadega, sh telefon, elav vestlus kolleegiga, vms. Üleväsimuse korral tee võimalusel paus ning jätka hiljem tööülesandega.

3.1.5. Töökorraldus ja suhted 

• Praktika võimaldab sul kohtuda toredate inimestega, nii kolleegide kui patsientide hulgast. Ole avatud, sõbralik ja empaatiline ning tõenäoliselt saad ise samasuguse kohtlemise osaliseks. 
• Konflikte enneta enda mõistliku käitumisega. Kui konflikt on siiski tekkinud, siis püüa seda esmajärjekorras lahendada isikuga, kellega see tekkis, vajadusel kaasa juhendaja. 
• Sinu erialane ettevalmistus on sulle andud teoreetilise ettevalmistuse töötamaks meditsiinisüsteemis. Võimalik, et praktika jooksul puutud kokku emotsionaalselt raskete olukordadega (nt ravimatu haigus, surm). Kasuta ära koolist saadud teoreetilist ettevalmistust, kuid tea, et vajadusel saad abi ka meilt, selleks räägi juhendajaga, kes annab täpsemad juhised edasiseks tegutsemiseks.

NB! On oluline, et praktikant täidab vaid neid ülesandeid nendes tööruumides ja töökohtadel, milleks tal on väljaõpe, juhendajapoolne korraldus ülesande täitmiseks, teada tööohutusalane informatsioon ning (vajadusel) olemas oskused korrektseks isikukaitsevahendite kasutamiseks.

Lisalugemist:

Asutusesisene põhiinfo töötervishoiu ja tööohutuse kohta: Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutusjuhend JKL-136

Valdkonda reguleerib seadusandlikul tasandil: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 

Valdkonna kohta lugejasõbralikku infot leiab: www.tööelu.ee 

3.2. Tuleohutus 

3.2.1. Tuleohutuse tagamiseks      

• Suitsetamine siseruumides ja hoonetele lähemal kui 30 m on keelatud. 
• Lahtise tule kasutamine, sh küünlad, ei ole lubatud. 

NB! Tee endale selgeks tulekahju korral tegutsemine. Selleks tutvu osakonnas majapõhise tulekahju korral tegutsemise plaaniga, uuri kus asuvad esmased tulekustutusvahendid, jaluta läbi evakuatsiooniteed ning uuri kuidas on Sinu osakonnas korraldatud patsientide evakuatsioon, kui selleks peaks vajadus tekkima (kuhu viiakse, kuidas viiakse, kes vastutab evakuatsiooni korralduse eest, jne). Kui osakonnas on kasutusel päästelohistid, siis tehke endale selgeks päästelohisti kasutamine. 

3.2.2. Tulekahju avastamisel:

• Helista 112
• Teavita valjuhäälselt kolleege ja teisi ohualas viibijaid.
• Võimalusel kustuta! Tulekustutid asuvad märgistatud kappides või seintel. Tulekustutustekk ripub seinal. Iga vahendi peal on kirjas kuidas seda kasutada. Tutvumiseks õppevideod, kuidas kasutada pulberkustutit ja süsihappegaas- ehk CO2-kustutit.
• Kui tuld ei ole võimalik kustutada, siis evakueeru järgides evakuatsioonimärke - NB! Sulge enda järel uksed, võimalusel ka aknad. Võimalusel abista patsiente evakueerimisel. Väheliikuvate või voodihaigete patsientide evakuatsiooniks kasutatakse haiglakeskkonnas päästelohisteid. Vaata tutvustav video päästelohisti ja selle kasutamine. 

NB! Tulekahju korral on keelatud liftide kasutamine, v.a. päästeliftid.

NB! Tuletõkkekardinad on vajadusel läbitavad. Selleks hoia all kardina kõrval seinal olevat lülitit. 

3.2.3 Lisalugemist: 

Vaba juurdepääsuga haiglate ja hooldekodude veebipõhine tuleohutuse õpikeskkond www.tuleohutuskoolitus.ee