Section outline

  • Üldine

    Ahenda kõik Laienda kõik
    • Teated Foorum

    • Praktika e-kursuse õppematerjal on koostatud kõikidele Tartu Ülikooli Kliinikumis õppetööd/praktikat läbivatele (üli)õpilastele.

      *Kolmandatele osapooltele infomaterjali jagamine ilma kliinikumi koolituskeskuse kooskõlastuseta ei ole lubatud!

      Praktika e-kursuse läbimine

      Praktika e-kursuse läbitav infomaht vastavalt üliõpilase/õpilase/individuaalõppija erialale ja praktikale on igale praktikandile vajalik lugemine.

      TÜ Kliinikumiga sõlmitud praktika ja andmekaitse lepinguga  (sh praktilise individuaalõppe koolituse lepinguga) olete võtnud allkirjaga kohustuse, et enne kliinilist praktilist õpet olete tutvunud kliinikumi juhiste ja nõuetega.

      UUENDATUD INFO: 01.04.23

      Kui olete haigestunud ja teil esinevad viirushaiguse tunnused, palume praktikale mitte tulla!

      Praktika täpsustavaid tingimusi palume enne praktika algust üle küsida vastava kliinikumi osakonna/teenistuse ülemõe või praktika juhendajaga, sest info võib jooksvalt muutuda.

      Kõigil praktikantidel on soovi korral võimalik TÜ Kliinikumis (L. Puusepa 8) end vaktsineerida ja vaktsineerimisalast nõu saada. Info saamiseks on kliinikumis avatud tasuta nôustamistelefon 731 7200, kuhu saab helistada E–R kell 16.00–18.00.

      Telefonile vastavad vaktsineerimismeeskonna ôed.

  • 1. Sissejuhatus kursusele

    • E-kursus on mõeldud (üli)õpilastele, kes tulevad SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (edaspidi kliinikum) õppetööle/praktikale (edaspidi nim praktika).

      Praktika e-kursus on koostatud kliinikumi praktika läbiviimise korda arvestades ja sisaldab olulist teavet praktikabaasi nõuete kohta. Kursuse peavad läbima kõik üliõpilased ja õpilased enne õppetöö/praktika algust. 

      1.1. Praktikale ei tohi tulla, kui:  

      • praktikant on haigestunud ja kui esinevad mistahes hingamisteede viirusinfektsioonid.  

      Praktikant peab teavitama varakult kirjalikult praktika juhendajat vastavas kliinikus või teenistuses, kui praktikant mõjuval põhjusel kokkulepitud ajal praktikale tulla ei saa. Kui praktikant ei saa praktikale tulla päev enne praktika algust, siis kindlasti teavitada juhendajat või osakonda personaalselt lisaks ka telefoni teel.

      1.2. Enne praktikale saabumist praktikant:     UUENDATUD 28.09.2023

      • veendub ja täpsustab, et kliinikumi ja õppeasutusega on kooskõlastatud teie praktika läbimise aeg ja koht;
      • teavitab vajadusel varakult muudatustest (kokkulepitud praktika läbimise aega saab muuta ainult erandkorras, mõjuvatel põhjustel)
      • läbib kliinikumi Moodle e-keskkonnas käesoleva e-kursuse, tutvudes kliinikumis kehtivate nõuete ja juhistega;
      • omab kehtivat tervisetõendit, kehtivusajaga kuni 2 aastat, väljastab perearst (vajadus täpsustada erialale vastava osakonna või teenistusega).
      • tutvub Kliinikumi töötajate immuniseerimise juhendiga JKL-233
       
      • tugevalt soovituslikult vaktsineerib end B-hepatiidi vastu (kui pole varasemalt lapseeas B-hepatiidi vastu vaktsineeritud). Lisainfo perearstilt.
      • sh esimest korda kliinikumi praktikale tulija esitab MRSA tõendi (kui praktikant töötab juba paralleelselt kliinikumis ja on eelnevalt testi teostanud, siis täiendav MRSA proovi andmine on soovituslik), vajadus täpsustada vastava kliiniku osakonnaga;      Nõue tühistatud 7. aprill 2022   
      • soovituslikult vaktsineerib viirusinfektsioonide puhangute perioodidel gripi ja COVID-19 vastu vastavalt juhend JKL-233 tabelis 1 esitatud soovitustele (vaktsineerimisega seotud kulu katab praktikant)
      • sõlmib TÜ Kliinikumiga andmekaitse ja kohustuste lepingu (kui eelnevalt pole õppeperioodi jooksul kliinikumiga sõlminud), mis saadetakse elektroonselt praktikandi e-postile digiallkirjastamiseks.

      1.3. Praktika perioodil praktikant:

      • esitab hiljemalt esimesel praktikapäeval praktika juhendajale vajalikud dokumendid või lingid (praktikaraamat, tervisetõend jm dokumendid vastavalt õppeasutuse nõuetele) kas paberkandajal, elektroonselt või saadab e-keskkonna lingi koos juurdepääsu võimalusega;
      • kannab praktikakohas ettenähtud tööriideid ja vahetusjalanõusid ning sõltuvalt praktikakohast kannab eri- ja/või kaitseriietust, (kliinikum tagab praktikandile isikukaitsevahendid aga tööriideid nõuab ja võimaldab vastavalt osakonna või teenistuse vajadusele, vt JKL-186;
      • on korrektse ja hoolitsetud välimusega ning kannab rinnasilti, millel on praktikandi ja kooli nimi;
      • järgib kliinikumi hea tava ja kutsealase tegevuse eetilisi juhiseid, vt TKL-181, JKL-101;
      • järgib käitumist suhtlemisel töötajatega, patsiendi ning tema lähedastega, vt JKL-100;
      • järgib kliinikumi andmekaitse, tuleohutuskorralduse, töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (täiendav info alljärgnevalt);
      • järgib kliinikumi ja vastava kliiniku või osakonna infektsioonikontrolli-alaseid nõudeid;
      • järgib kliinikumi töökorda (PKL-65 saab tutvuda osakonnas kohapeal) ja praktika läbiviimise korra nõudeid, vt PKL-63;
      • täidab praktika juhendaja juhiseid;
      • teavitab praktika käigus tekkivatest probleemidest ja tema poolt põhjustatud ohujuhtumist koheselt kliiniku praktika juhendajat ja koolipoolset juhendavat õppejõudu.

      1.4. Kliinikumi infektsioonikontrolli-alased täpsustatud nõuded:

      • kehtivad infektsioonikontrolli standard- ja isolatsiooninõuded: töötaja kannab alati kirurgilist maski, kui on oht kokku puutuda piiskadega patsiendi hingamisteedest.
      • soovi korral võib töötaja kanda kirurgilist maski lähikokkupuutel töötajatega ja vastavalt osakonna nõuetele patsientidega.
      • mistahes hingamisteede viirusinfektsioonide korral jääb haigestunud töötaja koju tervenemiseni.

  • 2. Kliinikumi üksuste asukohad ja info

    • Allpool olevatel linkidel on võimalik leida infot oma praktikabaasi - kliiniku või teenistuse - kohta. Viidatud on L. Puusepa 8 majajuhile. Sul on võimalus tutvuda oma tulevase praktikabaasi avalike andmete ja asukohaga.

      SEOSES ehitustöödega võivad muutuda osakondade asukohad-  vajadusel täpsustada infot kontaktisikutelt või kliinikumi üldinfost 

      Kliinikute asukohad ja täiendav info kliinikute kohta:  https://www.kliinikum.ee/kliinikud-ja-teenistused/kliinikud/ 

      Teenistuste asukohad ja täiendav info teenistuste kohta: https://www.kliinikum.ee/kliinikud-ja-teenistused/teenistused/

      Koolituskeskuse kontaktandmed ja täiendav info: https://www.kliinikum.ee/partnerile/koolituskeskus/ 

      Praktika lisainfo: https://www.kliinikum.ee/teadus-ja-oppetoo/praktika-kliinikumis/

    • Parkimise täpsustavaid tingimusi ja sooduskoodi TÜ Kliinikumi töötajatele ning sh praktikantidele saab vajadusel iga praktikant oma osakonnast küsida, kuhu ta on suunatud. 

      L. Puusepa 8 uuendatud majainfo: https://www.kliinikum.ee/house-floor/1-korrus/

      Seoses TÜ Kliinikumis teostatavate uuenduste ja ehitustöödega muutuvad jooksvalt üksuste asukohad. Praktika asukoha infot võib vajadusel enne praktikat täpsustada vastava kliiniku osakonna või teenistusega kuhu teid on suunatud.


  • 3. Töötervishoid ja tööohutus, sh tuleohutus

    • 3.1. Töötervishoid ja tööohutus 

      Ohutus on kõigile ja algab meist endast. Praktikat sooritades järgi kliinikumis kehtestatud töö- ja ohutusjuhiseid. Siinkohal olulisemad märksõnad. Täpsemaid nõudeid tutvustab sulle juhendaja praktika sooritamise käigus. 

      3.1.1. Nakkusohutus  

      • Enne praktika sooritamist esita juhendajale tervisetõend. Praktika ajal kanna nõuetele vastavat riietust ja sisejalatseid. 
      • Kätehügieen on kõige alus. Järgi kätehügieeni reegleid vastavalt kliinikumis kehtivale kätehügieeni juhendile, JKL-98.
      • Vere või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega kokkupuute ohu korral kasuta isikukaitsevahendeid vastavalt kliinikumis kehtivatele juhistele, JKL-52. Jälgi, et  kasutatavad isikukaistevahendid  on sobivad konkreetse tööülesande täitmiseks. 
      • Haigena jää koju! 
      • Torkevigastuse või muu verega kokkupuutejuhtumi korral võta koheselt ühendust oma juhendajaga, kes annab juhised edasiseks tegutsemiseks. 

      3.1.2. Kemikaalide ohutus  

      • Ohtlik on kemikaal, mille pakendil on üks või mitu ohupiktogrammi. 
      • Tutvu enne tööülesande täitmist ohtliku kemikaali ohutuskaardiga. Vajadusel kasuta isikukaitsevahendeid ning veendu, et kasutad neid korrektselt. 
      • Ohtlikku kemikaali tuleb kasutada selleks ettenähtud kohal ja viisil. Keskkonnatingimused peavad vastama nõutule. Vastasel juhul ohtliku kemikaali kasutada ei tohi. 
      • Haiglas on kasutusel potentsiaalselt ohtlikud ravimid ja ravigaasid. Enne nende kasutamist tee selgeks apteegi poolt koostatud tegevusjuhised ning vajadusel kasuta isikukaitsevahendeid. 

      3.1.3. Tööasendid ja -liigutused

      • Patsiendi või muu raskuse teisaldamisel järgi ergonoomilisi töövõtteid, kasuta olemasolevaid abivahendeid ning kolleegide abi. Hinda oma võimeid objektiivselt. Juhised raskuste käsitsi teisaldamiseks leiad juhendist JKL-137.
      • Pikemaajaliselt kasutatav töökoht kujunda sobivaks. Jälgi, et laua kõrgus, tooli kõrgus ja seljatoe asend, valgustus, sisekliima jms tegurid oleks parimad võimalikust. Mida jälgida töökoha kujundamisel? Napo õppevideo
      • Kõndimist on enamasti palju. Vali jalatsid, mis toetavad hästi jalgu, on mittelibeda tallaga, püsivad kindlalt jalas ning on puhastatavad. 
      • Oluline on regulaarsete puhke- ja liikumispauside tegemine. Sundasendis või muul viisil koormava töö korral pea igas tunnis 5-6 min pausi või vajadusel rohkem. Harjutusi seisva töö tegijale - video. Harjutusi istuva töö tegijale - video.

        3.1.4. Füüsikalised ohutegurid

        • Olulised füüsikalised ohutegurid on märgistatud - radioaktiivne aine, tugev magnetväli, laserkiirgus, mitteioniseeriv kiirgus, elektrilöögioht jne. 
        • Ioniseeriva ehk radioaktiivse kiirguse kokkupuutel tuleb rangelt järgida kõiki ohutusmeetmeid! Kui sulle on väljastatud dosimeeter, siis tuleb seda kanda. 
        • Enne elektriseadme kasutamist tutvu, kuidas seda õigesti ja ohutult kasutada. Vaata üle millal ja kuidas saab seadme avarii korral välja lülitada ennast ohtu seadmata. Ära kasuta seadet mida sa ei tunne ega oska kasutada.
        • Veendu, et raskuste teisaldamine on sulle jõukohane ning täidetud on tingimused raskuste ohutuks sihtkohta transportimiseks, sealhulgas takistustest vaba, valgustatud, mittelibe liikumistee. 
        • Mürakeskkonnas tuleb kasutada kõrvatroppe või kõrvaklappe ning pidada regulaarseid puhkepause müravabas keskkonnas. 
        • Kui tegeled vahetult patsientidega, siis uuri, enne praktika sooritamist keda rünnaku(ohu) korral appi kutsuda. Enamasti ei ole rünnakud sihilikud ning on põhjustatud patsiendi tervislikust seisundist. 
        • Enamus tööõnnetusi on välditavad töötaja tähelepanelikkuse ja hoolsusega. Töö- või praktikaülesande täitmisel ära tegele kõrvaliste asjadega, sh telefon, elav vestlus kolleegiga, vms. Üleväsimuse korral tee võimalusel paus ning jätka hiljem tööülesandega.

        3.1.5. Töökorraldus ja suhted 

        • Praktika võimaldab sul kohtuda toredate inimestega, nii kolleegide kui patsientide hulgast. Ole avatud, sõbralik ja empaatiline ning tõenäoliselt saad ise samasuguse kohtlemise osaliseks. 
        • Konflikte enneta enda mõistliku käitumisega. Kui konflikt on siiski tekkinud, siis püüa seda esmajärjekorras lahendada isikuga, kellega see tekkis, vajadusel kaasa juhendaja. 
        • Sinu erialane ettevalmistus on sulle andud teoreetilise ettevalmistuse töötamaks meditsiinisüsteemis. Võimalik, et praktika jooksul puutud kokku emotsionaalselt raskete olukordadega (nt ravimatu haigus, surm). Kasuta ära koolist saadud teoreetilist ettevalmistust, kuid tea, et vajadusel saad abi ka meilt, selleks räägi juhendajaga, kes annab täpsemad juhised edasiseks tegutsemiseks.

      • NB! On oluline, et praktikant täidab vaid neid ülesandeid nendes tööruumides ja töökohtadel, milleks tal on väljaõpe, juhendajapoolne korraldus ülesande täitmiseks, teada tööohutusalane informatsioon ning (vajadusel) olemas oskused korrektseks isikukaitsevahendite kasutamiseks.

      • Lisalugemist:

        Asutusesisene põhiinfo töötervishoiu ja tööohutuse kohta: Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutusjuhend JKL-136

        Valdkonda reguleerib seadusandlikul tasandil: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 

        Valdkonna kohta lugejasõbralikku infot leiab: www.tööelu.ee 

      • 3.2. Tuleohutus 

        3.2.1. Tuleohutuse tagamiseks      

        • Suitsetamine siseruumides ja hoonetele lähemal kui 30 m on keelatud. 
        • Lahtise tule kasutamine, sh küünlad, ei ole lubatud. 

        NB! Tee endale selgeks tulekahju korral tegutsemine. Selleks tutvu osakonnas majapõhise tulekahju korral tegutsemise plaaniga, uuri kus asuvad esmased tulekustutusvahendid, jaluta läbi evakuatsiooniteed ning uuri kuidas on Sinu osakonnas korraldatud patsientide evakuatsioon, kui selleks peaks vajadus tekkima (kuhu viiakse, kuidas viiakse, kes vastutab evakuatsiooni korralduse eest, jne). Kui osakonnas on kasutusel päästelohistid, siis tehke endale selgeks päästelohisti kasutamine. 

        3.2.2. Tulekahju avastamisel:

        • Helista 112
        • Teavita valjuhäälselt kolleege ja teisi ohualas viibijaid.
        • Võimalusel kustuta! Tulekustutid asuvad märgistatud kappides või seintel. Tulekustutustekk ripub seinal. Iga vahendi peal on kirjas kuidas seda kasutada. Tutvumiseks õppevideod, kuidas kasutada pulberkustutit ja süsihappegaas- ehk CO2-kustutit.
        • Kui tuld ei ole võimalik kustutada, siis evakueeru järgides evakuatsioonimärke - NB! Sulge enda järel uksed, võimalusel ka aknad. Võimalusel abista patsiente evakueerimisel. Väheliikuvate või voodihaigete patsientide evakuatsiooniks kasutatakse haiglakeskkonnas päästelohisteid. Vaata tutvustav video päästelohisti ja selle kasutamine. 

        NB! Tulekahju korral on keelatud liftide kasutamine, v.a. päästeliftid.

        NB! Tuletõkkekardinad on vajadusel läbitavad. Selleks hoia all kardina kõrval seinal olevat lülitit. 

      • 3.2.3 Lisalugemist: 

        Vaba juurdepääsuga haiglate ja hooldekodude veebipõhine tuleohutuse õpikeskkond www.tuleohutuskoolitus.ee 

    • 4. Eetika

      • Inimõigused ja väärtused tervishoius

        Igal inimesel on õigus:

        • austavale kohtlemisele
        • enesemääramisele
        • füüsilisele ja vaimsele turvalisusele
        • privaatsusele
        • eetiliste ja kultuuriliste väärtuste austamisele
        • usuliste ja filosoofiliste veendumuste respekteerimisele
        • tervise kaitsele

        (Euroopa patsiendi õiguste edendamise deklaratsioon 1994) 

      • Kliinikumi põhiväärtused

        Hoolivus - kaastunne ja aitamistahe: näe inimest, tunne huvi, räägi, avalda toetust.

        Pädevus - tarkus ja kogemus: teadmiste kogumine ja harjutamine, mis viib meisterlikkuseni.

        Usaldusväärsus - kindlustunne, tõsiseltvõetavus: kokkulepetest kinnipidamine, eksimuste ja tüsistuste puudumine.

      • Eetika ja suhtlemine. Slaidid. Fail
      • JKL-101 Kliinikumi töötaja kutsealase tegevuse eetilised juhised Fail
      • JKL-100 Kliinikumi töötaja käitumine suhtlemisel töökaaslase, patsiendiga ja tema lähedastega Fail

    • 5. Infohaldus ja andmekaitse

      • Praktikantidele laienevad Kliinikumi isikuandmete ja eriliigiliste isikuandmete kaitsest tulenevad kohustused:

        • Andmekaitse nõuete täitmine:
          • Andmekaitse kord PKL-174
          • Isikuandmete töötlemise üldtingimused PKL-194
        • andmekaitse ja kohustuste lepingu täitmine;
          • praktika ja andmekaitse leping (Kliinikum sõlmib kõikide praktikantidega digitaalselt omapoolse praktika ja andmekaitse lepingu kogu õppeperioodiks)
        • isikuandmete ja eriliigiliste isikuandmete nõuetekohane käitlemine;
        • isikuandmete töötlemisel andmesubjekti (ennekõike patsiendi) põhiõiguste, vabaduste ja inimväärikuse austamine;
        • kolmandate isikute juurdepääsu vältimine osapoolte konfidentsiaalsele informatsioonile;
        • patsiendi või Kliinikumi töötaja jäädvustamine ainult andmesubjekti ja kliinikumi kirjalikul nõusolekul;
        • praktika eesmärgil materjalide (kirjas, helis, pildis, videos või muul viisil) jäädvustamine ja koostamine isikustamata viisil;
        • praktika läbiviimisel teatavaks saanud isikuandmete (ennekõike patsiendi isikuandmete) tähtajatu saladuse hoidmine.

        Kõik sätestatu ei välista Kliinikumil veel täiendavate õiguspäraste isikuandmete töötlemise nõuete ja meetmete kohaldamist praktikandile.

        Praktikandi vastutus

        • üliõpilane/õpilane vastutab andmekaitse rikkumise eest õigusaktidega sätestatud korras ning on kohustatud hüvitama teisele poolele (andmesubjektidele) rikkumisega tekitatud igasuguse kahju;
        • andmekaitse rikkumisel otsustab kliinikum üliõpilase praktiliselt õppetöölt kõrvaldamise Kliinikumist. Rikkumisest teavitatakse koheselt õppeasutust.

        Andmekaitsega seotud kohustused ja vastutus kehtib üliõpilasel/õpilasel kliinikumis praktilise õppetöö läbiviimise ajal ning konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult.

    • 6. Infektsioonikontroll ja töötaja välimus

      • Infektsioonikontroll haiglas

        Infektsioonikontrollialase tegevuse eesmärgiks on tagada patsientidele ja töötajatele ohutu ja turvaline keskkond haiglas.

        Oluline on igapäevaselt järgida infektsioonikontrolli standardnõudeid - kätehügieeni reeglite järgimine,  isikukaistevahendite oskuslik  kasutamine, töötaja riietus, keskkonna ja töövahendite puhtus. Pole vähemtähtis omada teadmisi ka erinevate mikroorganismide levikuviise ning olla teadlik käitumisjuhistest, mida rakendatakse erinevate isolatsioonikategooriate korral.

        Praktikandid peavad lähikontaktis patsiendiga kandma kirurgilist maski. Nii ambulatoorses kui statsionaarses töös tuleb patsientidega lähikokkupuutel järgida kätehügieeni reegleid ning standardabinõusid sh mikroorganismide haiglasisese leviku vältimist.

        Teema omandamiseks loe läbi alljärgnevad juhendmaterjalid ja ettekanded:

        • Mikroorganismide haiglasisese leviku vältimise juhend, JKL -52
        • Kätehügieeni juhend, JKL-98
        • Tööriietuse juhend, JKL -186
        • Postrid:
      • Kätehügieeni juhend. Slaidid Fail

      • Tööriietus ja töötaja välimus

        Kliinikumis kehtivad tööriietusele ja töötaja välimusele kokkulepitud nõuded 

        Välimus

        • Tööriietus peab olema puhas ja terve. Kohustuslik on kanda nimesilti koos ametinimetusega. Lubatud on tagasihoidlik jumestus. Pikad juuksed tuleb panna kinni;
        • Sõrmuste, käekettide, -kellade ja -võrude kandmine ei ole lubatud.  Töötajad peavad järgima kliinikumis kehtivat kätehügieeni juhendit;
        • Lakitud küünte, kunstküünte, püsigeellaki ja küünte kaunistuste kandmine ei ole lubatud.  Küüne vaba osa pikkus ei tohi ületada sõrmeotsa. 

        Tööriietus

        • Tööandja tagab tervishoiupersonalile tööriietuse (v.a sokid ja jalanõud);
        • Tööriietusega ei ole lubatud kanda isiklikku riietust (v.a ihupesu, sokid ning jalanõud);
        • Nööbitaval riietusel peavad olema hõlmad kinni nööbitud;
        • Jalas kantakse sokke või sukki;
        • Tööriietust vahetatakse pärast igat valvekorda või vähemalt üks kord nädalas (määrdumise korral kohe);
        • Fliisi kandmine kokkupuutel patsiendiga ei ole lubatud.
      • Tööriietuse juhend. Slaidid Fail

    • 7. Jäätmekäitluse korraldus haiglas

      • 7.1 Teema omandamiseks loe läbi alljärgnev tekst ja juhend:

        7.1.1. Tartu Ülikooli Kliinikumile omistati Keskkonnaagentuuri poolt EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) registreering, mis kinnitab, et kliinikumi keskkonnajuhtimise süsteem vastab kõrgeimale keskkonna standardile (22.09.21)

        Kliinikum on Eesti suurima haiglana astunud looduskeskkonna säästmiseks samme juba pikaaegselt ning on eesmärgi saavutamiseks järjepidevalt tõstnud töötajate teadlikkust ja teostanud muudatusi keskkonna ja selle hoidmise teemadel. Lisainfo: Kliinikumi rohelisem liikumine_keskkonnapoliitika

        Kliinikumi keskkonnalased tegevuspõhimõtted

        Keskkonnaalased põhimõtted Kliinikumi koostööpartneritele

        Kui Sul on ettepanekuid, ideid, kuidas kliinikumi keskkonnaalast tegevust veelgi arendada ja parendada või soovid jagada oma tähelepanekuid, siis saada e-kiri e-posti aadressile rohelisemkliinikum@kliinikum.ee

        7.1.2. Kliinikumis tegeleb jäätmete käitlemise korraldamisega haldusvaldkond: keskkonna- ja puhastuse osakond.

        Millised jäätmeid haiglas kõige rohkem tekib?

        Segaolmejäätmed - jäätmed, mida ei saa taaskasutada ja mis ei ole ohtlikud.

        Kuhu panna?  Pane musta prügikotti.

        Segapakend - eriliigilistest materjalidest puhtad pakendid.

        Kuhu panna? Pane läbipaistavasse prügikotti.

        Paber-ja kartongpakend - paberist ja kartongist pakendid.

        Kuhu panna? Pane läbipaistvasse prügikotti. 

        Erikäitlust vajavad jäätmed - kõik jäätmed, mis on meditsiinilise protseduuri käigus saastunud ja küllastunud  patsiendi kehavedelikega.

        Kuhu panna? Teravad jäätmed kollasesse kanistrisse, ülejäänud erikäitlust vajav prügi kollasesse prügikotti. 

        Loe erikäitlust vajavate jäätmete kohta lisaks: keskkonnaosakonna kodulehelt.

        Ravimijäätmed - kõik ravimijäägid ja kõlbmatud ravimid, manustamata jäänud süste- või infusioonravimid, v.a tsütostaatilised ravimijäägid (sellest täpsemalt peatükis 6).  

        Kuhu panna? Kõlbmatud ravimid - mahakantud ravimid kogutakse osakonnas ja edastatakse vanemõe abil haigla apteeki.

        Ravimijäägid - süste- või infusioonravimite jäägid visatakse koos lisasüsteemidega (nt süstal, infusioonisüsteem) spetsiaalsesse konteinerisse või pruuni ravimjääkide kotti. Konteiner/kott märgistatakse ja viiakse ravimijääkide kogumiskonteinerisse.

        Loe ravimijääkide käitlemise kohta lisaks: keskkonnaosakonna kodulehelt.

         Jäätmekäitluseeskiri - PKL-89

      • Slaidid jäätmekäitlus haiglas Fail

    • 8. Praktikakursuse läbimise kinnitus