Section outline

  • Kätehügieen  ja infektsioonikontroll Kliinikumis

    Kätehügieen on üks olulisemaid viise mikroorganismide leviku ennetamiseks tervishoius. Praktikal pead alati järgima kätehügieeni reegleid.

    Kätehügieeni meetodid

    • Kätepesu – käte pesemine vee ja seebiga;
    • Käte antiseptika – käte desinfitseerimine antiseptikumiga;
    • Kirurgiline kätepesu – käte, randmete ja küünarvarte pesemine vee ja seebiga;
    • Kirurgiline käte antiseptika – on käte, randmete ja küünarvarte töötlemine antiseptikumiga (enne steriilset protseduuri või operatsiooni).

    Praktikal pead järgima järgmisi nõudeid:

    • Sõrmuste, käekellade, käevõrude (sh erinevate nutiseadmete) kandmine ei ole lubatud;
    •  Kui Sinu kätel on vigastused, dermatiit või põletik, ei tohi Sa teha töid, mis nõuavad käte antiseptikat;
    • Küüned peavad olema puhtad ja lühikesed – küüne vaba serv ei tohi ulatuda üle sõrmeotsa;
    • Küünelakk, geellakk, kunstküüned ja küünekaunistused ei ole lubatud.

    Kätehügieeni tegemine

    Käsi tuleb pesta vee ja seebiga, kui:

    • käed on silmanähtavalt mustad;
    • enne kokkupuudet toiduga või patsiendi toitmist;
    • pärast nuuskamist, aevastamist või köhimist;
    • pärast WC kasutamist või mähkmevahetust;
    •  pärast kontakti patsiendiga, kellel on eoseid moodustavad bakterid (nt Clostridioides difficile);
    • pärast kontakti patsiendiga, kellel on viiruslik kõhulahtisus.

    Haiglas tuleb pärast kätepesu teha alati ka käte antiseptikat.

    Käte antiseptika

    Käte antiseptikat tuleb teha alati, olenemata sellest, kas kasutasid kindaid või mitte.

    Tee käte antiseptika:

    • enne ja pärast patsiendi puudutamist;
    • pärast kokkupuudet vere või kehavedelikega;
    • enne ja pärast haavade või limaskestade puudutamist;
    • pärast saastunud kehapiirkonna puudutamist enne kui hakkad puudutama teist kehapiirkonda;
    • enne ja pärast kinnaste kasutamist;
    • enne ja pärast protseduure;
    • pärast kokkupuudet patsiendi ümbruse pindade ja seadmetega;
    • enne ravimite ettevalmistamist ja manustamist;
    • kui kinnas puruneb protseduuri ajal (eemalda kindad, desinfitseeri käed ja pane uued kindad);
    •  pärast operatsiooni või protseduuri lõppu.

    Pildimaterjal (allikas RJ-Z/63.1-2022)

    Kirurgiline kätepesu

    Sa pead tegema kirurgilist kätepesu:

    • enne päeva esimest operatsiooni või protseduuri;
    • kui lahkusid operatsioonitoast ja tuled tagasi järgmisele protseduurile;
    • kui käed on nähtavalt määrdunud.

    Pärast kirurgilist kätepesu tuleb alati teha kirurgiline käte antiseptika.

    Kirurgiline käte antiseptika

    Kirurgilist käte antiseptikat tuleb teha:

    • vahetult enne iga operatsiooni või steriilset protseduuri;
    • kui teed järjest mitu protseduuri ja ei ole operatsioonitoast lahkunud, piisab ainult antiseptikast.

    Pea meeles: korrektne kätehügieen kaitseb nii patsienti kui ka Sind infektsioonide eest.

    Kätepesu tehnika

    Kui pesed käsi, tee seda järgmiste sammude järgi:

    1. Seisa kraanikausist veidi eemal, et riided ei puutuks vastu kraanikaussi.
    2. Niisuta käed ja randmed sooja voolava veega.
    3. Kanna seep kätele ja randmetele.
    4.  Hõõru käsi vähemalt 20 sekundit, pestes hoolikalt sõrmeotsad, küünealused, pöidlad, sõrmevahed; 
    5. Loputa käed rohke voolava veega;
    6. Sulge kraan küünarnukiga või kasuta paberrätikut, et vältida käte uuesti saastumist;
    7. Kuivata käed ja randmed ühekordse paberrätikuga.

     

    Mikroorganismide haiglasisese leviku vältimine

    Sinu ülesanne on aidata vältida mikroorganismide levikut haiglas ja kaitsta nii patsiente kui ka personali erinevate infektsioonide eest.

    Isolatsiooninõuded

    Neid rakendatakse siis, kui patsiendil on või kahtlustatakse mikroorganisme või haigustekitajat.

    Erinevad isolatsiooni tüübid on:

    Kontaktisolatsioon

    • haigustekitaja levib saastunud käte, pindade või vahendite kaudu.

    Piiskisolatsioon

    • haigustekitajad levivad peamiselt hingamisteedest pärinevate suuremate piiskadena;
    • tekivad köhimisel, aevastamisel või rääkimisel ning levivad lühikesele distantsile.

    Õhkisolatsioon

    • haigustekitajad levivad peamiselt aerosoolidena ehk väga väikeste osakestena, mis võivad püsida õhus pikemat aega ja levida õhuvoolude abil kaugemale, sh ruumist välja.

    Kaitsev isolatsioon

    • kasutatakse väga nõrga immuunsusega patsientide kaitsmiseks.

    Pea meeles

    Kõige olulisemad nakkuse vältimise meetmed on:

    • kätehügieen;
    • õigete isikukaitsevahendite kasutamine;
    • pindade puhastamine;
    • isolatsioonireeglite järgimine.

    Kindlasti loe läbi ka mikroorganismide haiglasisese leviku vältimise juhend, et oleksid teadlik, kuidas kaitsta ennast, patsiente ja personali.