Оглавление секции
-
Meil on hea meel, et oled valinud praktikakohaks Tartu Ülikooli Kliinikumi. Oled alustamas kursust ’’Praktiline õpe Kliinikumis’’, mis on koostatud kõikidele Kliinikumis õppetööd/praktikat sooritavatele (üli)õpilastele. Kliinikumis toimub aastas keskmiselt 1700 praktikat ja soovime, et praktikakogemus oleks meeldiv nii (üli)õpilastele kui juhendajatele. Valdavalt on Kliinikumis praktikal tervishoiuerialade üliõpilased ning seetõttu võivad mõned kursuse peatükid kõnetada vähem neid, kes õpivad teistel erialadel. Julgustame siiski kõiki praktikante süvenema kursuse sisusse.
Siin saad tutvuda materjalidega, mis aitavad Sul:
-
mõista haigla keskkonda, töökorraldust ja ootusi praktikandile;
-
valmistuda praktilisteks tegevusteks;
-
mõtestada oma rolli õppijana meeskonnas;
-
teadvustada, millist tuge ja juhendamist ootad ja kuidas ise oma õppimist suunata ning väärtustada.
Kursusel tutvustame Sulle Kliinikumi, praktikakorraldust ja pädevusi, mis toetavad praktika läbimist. Saad teada, mida on vaja teha enne praktikale saabumist, praktika ajal ja selle järgselt.
Kursus lõpeb testiga, kuid selle eesmärk ei ole kontroll, vaid see, et saad peamised teemad enda jaoks veel kord läbi analüüsida.
Usaldame Sind, et oled ennastjuhtiv õppija ning mõistad, et arusaam Kliinikumi suhtlemistavadest, andmekaitsest, tööriietusest ja nõuetest välimusele, kätehügieenist, mikroorganismide levikust, töötervishoiust ja tööohutusest, aga ka jäätmekäitluse korraldusest aitab Sinu praktika edukale algusele kaasa.
See kursus ei ole lihtsalt „kohustuslik materjal”, vaid Sinu võimalus tulla praktikale enesekindlamalt, teadlikumalt ja valmistunult. Mida paremini oled ette valmistunud, seda rohkem saad keskenduda õppimisele, kogemuste saamisele ning koostööle.
Meie eesmärk on, et tunneksid end toetatuna juba enne, kui haigla uksest sisse astud. Võta aega, loe, vaata, mõtle läbi ja küsi – just nii saab praktikast väärtuslik osa Sinu professionaaliks kujunemise teekonnast.
Siin on meelespea, mis aitab Sul järge pidada, mida on vaja praktika eelselt ja järgselt teha.
Saad meelespead täita elektrooniliselt, märkeruut ☐ aktiveerub hiire vasakpoolse klahvivajutusega.
-
-
Eesti suurim ja ainus ülikoolihaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, on õppebaasiks erinevatele õppeasutustele ja pakub kõrgetasemelist eriarstiabi paljudel meditsiinierialadel.
Tartu Ülikooli Kliinikumi sümboliks on süda, mille haarad esindavad kolme põhitegevusala:
- Ravitöö (ravimise punane)
- Õppetöö (õpetamise sinine)
- Teadustöö (teaduse roheline)
Tartu Ülikooli Kliinikum juhindub oma tegevuses järgmistest eetilistest põhimõtetest:
- Hoolivus - kaastunne ja aitamistahe: näe inimest, tunne huvi, räägi, avalda toetust.
- Pädevus - tarkus ja kogemus: teadmiste kogumine ja harjutamine, mis viib meisterlikkuseni.
- Usaldusväärsus - kindlustunne, tõsiseltvõetavus: kokkulepetest kinnipidamine, eksimuste ja tüsistuste puudumine.
Kliinikumis on oluline patsientide austamine igas olukorras, nende murede mõistmine ning tegevuses eelkõige patsiendi huvidest lähtumine ja väärikuse kaitsmine.
-
Praktika ei ole pelgalt õppekava kohustuslik osa – see on võimalus saada osaks meeskonnast, arendada (kliinilisi, ametialaseid) oskusi, kasvatada enesekindlust ning mõtestada oma tulevast rolli spetsialistina. Edukas praktika nõuab Sinu enda aktiivset panust ning koostööd juhendajaga. Töökeskkonnas on olulised erinevad pädevused - nii erialased teadmised ja oskused kui ka hoiakud.
Sinu praktikale aitab kaasa, kui oled aktiivne ja avatud õppija, käitud vastutustundlikult ja professionaalselt, suhtled viisakalt ja oled koostööaldis, võtad aega eneseanalüüsiks ja enda arengu mõtestamiseks.
1. Aktiivne osalemine ja õppimine
- Ole avatud uutele kogemustele ja valmis omandama uusi oskusi.
- Esita julgelt küsimusi ja palu juhendajalt aktiivselt tagasisidet.
- Võta initsiatiiv – paku abi, osale erinevates tegevustes ja õpi ning harjuta praktilisi tegevusi.
- Näita, et oled motiveeritud.
2. Vastutustundlikkus ja professionaalsus
- Järgi praktikabaasi reegleid, töökorraldust ja eetilisi põhimõtteid.
- Ole õigel ajal kohal ning teavita juhendajat aegsasti, kui pead puuduma.
- Hoia tööalast konfidentsiaalsust ja austa patsientide/klientide privaatsust.
3. Suhtlemine ja koostöö
- Tee juhendajate ja meeskonnaga koostööd – nad on siin, et Sind toetada.
- Ole viisakas ja lugupidav nii kolleegide kui ka klientide/patsientide ja nende lähedaste suhtes.
- Lepi juhendaja ja kolleegidega kokku pöördumise viis - kas ütlete teie või sina. Endast vanemaid patsiente tuleb alati teietada.
- Praktikakogemuse parandamiseks anna ka ise konstruktiivset tagasisidet.
- Kui eksid, tunnista seda. Sa oled praktikal selleks, et õppida. Eksimuse varjamise, eitamise või õigustamise asemel tunnista, et nii juhtus. Tervishoius on vigade aus tunnistamine ainus viis patsiendiohutuse tagamiseks.
- Kui külastad Kliinikumi osakondi, kus Sind ei tunta, tutvusta ennast. Ütle enda nimi, osakond, kus oled praktikal, millisest kõrgkoolist ja erialalt oled ning mis ülesandega Sa osakonda tulid.
4. Eneseanalüüs ja areng
- Võta aega, et analüüsida oma õpikogemusi ja oskuste arengut.
- Kasuta juhendajalt saadud tagasisidet.
- Pane kirja nii enda tugevused kui harjutamist vajavad oskused ning arenda neid edasi.
Me ei oota, et Sa tead ja oskad kõike – me ootame, et Sa soovid õppida ja koos areneda.
-
Järgnevad soovitused aitavad Sul praktikast maksimaalselt kasu saada.
Ettevalmistus enne praktikat
- Tee läbi kursus "Praktiline õpe Kliinikumis".
- Tutvu praktika läbiviimise korraga.
- Vaata üle praktika eesmärgid, õpiväljundid, kestus ja maht.
- Tutvu praktika dokumentatsiooni ja kirjalike tööde nõuetega ning tutvusta neid ka oma juhendajale.
- Tutvu Kliinikumi kodulehega www.kliinikum.ee. See aitab Sul paremini mõista, kuhu Sa tuled, millised väärtused ja teenused on haiglas kesksel kohal.
- Allkirjasta Kliinikumi praktika ja andmekaitse leping. Kui oled alaealine, sõlmib Kliinikumiga lepingu Sinu seaduslik esindaja. Kliinikum saadab lepingu Sinu e-posti aadressile. Kui Sa ei ole lepingut saanud, vaata esmalt igaks juhuks rämpsposti kausta.
- Hoolitse, et Sul on praktikale tulles olemas kehtiv tervisetõend (kehtivusajaga kuni 2 aastat, väljastab perearst). Palun ole valmis seda ka vajadusel näitama.
- Ole vaktsineeritud ja valmis järgima vaktsineerimise nõudeid.
- Kontrolli, kas Sul on olemas kõik vajalikud dokumendid, nimesilt (sildil peab olema Sinu nimi, kõrgkooli nimi ning info, et oled praktikant) vahetusjalatsid ja (vajadusel) tööriided.
Praktika ajal
- Ole õigel ajal kohal. Esimesel päeval tule kohale ajavaruga. Sul võib minna aega õige ruumi leidmisega või võtab mõni muu tegevus planeeritust rohkem aega. Kui Sinuga juhtub midagi ettenägematut (force majore olukord), mille tõttu Sa ei saa praktikale tulla või Sa hilined, anna sellest juhendajale ja õppeasutusele teada esimesel võimalusel. Vajadusel võta ühendust Kliinikumi praktikakoordinaatoriga.
- Ole välimuselt korrektne ja hoolitsetud ning kanna nimesilti, millel on Sinu ja õppeasutuse nimi ning info, et oled praktikant.
- Tee juhendajaga koostööd. Kui Sa ei ole seda veel teinud, tutvusta juhendajale praktika eesmärke, õpiväljundeid, kirjalikke töid, mida pead osana praktikast koostama ja jaga muud asjakohast infot, mis aitab praktika õnnestumisele kaasa. Uuri, mida ootab Sinult juhendaja ning jaga juhendale ka enda ootusi. Räägi juhendajale, milliseid teadmisi ja oskusi soovid arendada ning mis on Sulle oluline - näiteks kaasatus meeskonda, juhendaja tagasiside, selgitused enne praktilisi tegevusi vms. Kui oled ka varem praktikal käinud, jaga enda kogemust: mis läks hästi ja kus on veel arenguruumi. Näita juhendale enda motivatsiooni, huvi valdkonna vastu, valmisolekut võtta vastutust - see motiveerib ka juhendajat.
- Järgi praktikajuhendaja(te) juhiseid.
- Arvesta põlvkondadevaheliste erinevustega. Näide: Kui oled harjunud tegema märkmeid nutitelefoni, anna sellest juhendajale teada. See aitab vältida olukorda, kus juhendajale tundub, et tegeled praktika ajal kõrvaliste tegevustega.
- Teavita praktika käigus tekkivatest probleemidest ja võimalikest ohujuhtumist koheselt praktikajuhendajat ja koolipoolset juhendavat õppejõudu.
- Anna tagasisidet:
- Märka juhendaja head tööd. Kui on põhjust, tunnusta ja täna. Sõltumata kogemusest ja positsioonist on hea sõna kõigile oluline. Kui märkad positiivset ja jagad seda juhendajaga, on Sul ka kergem juhtida tähelepanu sellele, kui praktika käigus miski ei suju.
- Juhi tähelepanu praktika kitsaskohtadele. See nõuab julgust, kuid nii arendad enda suhtlemis- ja probleemide lahendamise oskust. Keeruliste olukordade kõige sagedasemad põhjused on kommunikatsiooniprobleemid, meeskonnasisesed arusaamatused, ootamatud kliinilised olukorrad, ajasurve ja töökoormus osakonnas, hirm eksimise või hinnangu ees, vastuolu juhendaja ootuste ning praktikandi oskuste või kogemuse vahel. Nõuanded tagasiside andmiseks: 1) Anna tagasisidet konstruktiivselt, edasiviivalt ja tulevikule suunatult; 2) Too välja, miks see teema on Sulle oluline; 3) Paku lahendusi - too välja, kuidas Sina saad olukorra parendamisse panustada; 4) Mõtle, milline tagasiside on Sinu enda jaoks toetav, motiveerib tegevust muutma ja ettepanekutega arvestama. See aitab Sul sõnastada tagasisidet ka juhendajale.
Praktika järgselt
- Praktika viimasel päeval täida palun Kliinikumi praktika tagasiside vorm. Lepi juhendajaga eelnevalt kokku, et Sul jääks praktika viimasel päeval aega tagasisidevormi täitmiseks. Sinu tagasiside on meile väga oluline! Tagasisidet loevad õendus- ja patsiendikogemuse juht, selle kliiniku õendusjuht, kus Sa praktikat sooritasid, praktikakoordinaator, koolitusosakonna juht. Me pingutame, et toetada nii juhendajaid kui praktikante, kuid selleks, et saaksime paremaks, on meil vaja teada, kuidas Su praktika läks. Seda tagasisidet, mida Sa saadad oma kõrgkoolile, Kliinikum ei näe. Niisiis - palun aita meil saada paremaks ja täida ka Kliinikumi tagasiside vorm.
-
- Tutvu oma praktikabaasi (kliiniku, teenistuse, osakonna) asukoha ja avalike andmetega Kliinikumi veebilehel www.kliinikum.ee.
- Tutvu L. Puusepa 8 maja plaaniga.
- Parkimise tingimuste ja sooduskoodi kohta küsi infot osakonnast, kuhu Sind on praktikale suunatud.
Praktikantide riidehoiud Kliinikumis
-
G2 korpus (sisenemine L. Puusepa tänava poolt)
Riidehoius on praktikantidele iseseisvaks kasutamiseks olemas riidenagid, kapid ning külmkapp. -
G1 korpus, 0. korrus (ruum G1 061)
Sisenemine toimub Lunini tänava poolsest sissepääsust. Riidehoiu uksekood on märgitud uksele. - J korpus (ruum J1001). Uksekoodi küsi Kliinikumi praktikakoordinaatorilt.
Praktika asukoha täpsustamiseks võta vajadusel ühendust Kliinikumi praktikakoordinaatoriga.
-
Praktika ajal saad osa väga isiklikust infost – kuuled patsientide haiguslugusid, nende elu, pere, hirmude, valude ja ka surmaga seotut. See info küll usaldatakse Sulle, kuid see ei kuulu Sulle. Patsientide usalduse hoidmine on osa Sinu professionaalsusest ja see algab juba praktikandina.
Hoolime väga kõikide oma patsientide, külaliste ja töötajate privaatsusest. Kliinikumis tuleb järgida andmekaitse reegleid vastavalt andmekaitse korrale.
Nõuded:
- Kliinikum sõlmib praktikandiga praktika ja andmekaitse lepingu, mille lahutamatuks osaks on andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuded. Lepingule alla kirjutades kinnitad, et vastutad andmete turvalisuse eest kogu praktika vältel. Tutvu põhjalikult praktikalepingus toodud andmekaitse reeglitega ning järgi neid igapäevaselt.
- Töötle isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid (nt terviseandmeid) ainult siis, kui see on Sinu konkreetsete praktikaülesannete täitmiseks vältimatult vajalik. Uudishimust patsientide andmete vaatamine, salvestamine või jagamine on rangelt keelatud.
- Väldi kõrvaliste isikute juurdepääsu konfidentsiaalsele informatsioonile (nt arvuti juurest lahkudes logi välja, ära jäta dokumente lauale vedelema).
- Austa patsiendi õigusi, vabadusi ja inimväärikust. Ära aruta patsiente puudutavat infot avalikes ruumides (nt liftis, Kliinikumi kohvikus, bussis) ega sotsiaalmeedias.
- Patsiente, külalisi ega Kliinikumi töötajaid ei ole lubatud filmida ja pildistada ilma nende eelneva selgesõnalise nõusolekuta.
- Praktika eesmärgil koolitööde (aruanded, ettekanded, päevikud) koostamine ja andmete kogumine peab toimuma täielikult anonümiseeritult nii, et isikuid ei ole võimalik mitte mingil viisil tuvastada. Kui Sa ei ole kindel, kuidas andmeid õigesti anonümiseerida, küsi julgelt abi oma Kliinikumi praktikajuhendajalt.
- Kui märkad andmeleket (nt kadunud mälupulk, lahtiseks jäänud arvuti) või teed ise kogemata vea, teavita sellest koheselt oma praktikajuhendajat või Kliinikumi andmekaitsespetsialisti e-posti aadressil andmekaitsespetsialist@kliinikum.ee.
- Hoia tähtajatult saladuses kõiki praktikaga seotud isikuandmeid ja Kliinikumi sisemist töökorraldust puudutavat turvainfot.
- Kaitse Kliinikumi infosüsteeme ja seadmeid. Ära mitte kunagi jaga oma kasutajatunnuseid ja paroole teistega ning lukusta alati arvutiekraan, kui seadme juurest korrakski lahkud.
- Kindlasti tutvu ka isikuandmete töötlemise üldtingimustega.
Vastutus:
- Praktikant vastutab andmekaitse ja infoturbe rikkumise eest isiklikult. Rikkumisega tekitatud kahju tuleb Kliinikumile hüvitada (sealhulgas Kliinikumile määratud võimalikud trahvid).
- Andmekaitse või infoturbe nõuete tõsisel rikkumisel sulgeb Kliinikum praktikandi ligipääsud infosüsteemidele ja praktika lõpetatakse. Rikkumisest teavitatakse ka õppeasutust.
- Andmekaitsega seotud kohustused ja vastutus kehtib praktikandile Kliinikumis praktika läbimise ajal, kuid konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult ka pärast praktika lõppu.
-
Haigla ei ole tavaline töökeskkond. Siin kohtuvad inimesed elu kõige haavatavamates hetkedes, milles on valu, ärevust, lootust ja kaotust. Just seetõttu on suhtlemine osa ravist.
Iga sõna, pilk ja toon, mida kasutad, võib kas toetada või takistada patsiendi tervenemist ja usaldusliku suhte loomist. Sama kehtib kolleegide vahel: hea suhtlus meeskonnas mõjutab otseselt töö kvaliteeti, koostööd, kuuluvustunnet ja vaimset tervist.Sa vastutad selle eest, et Sinu töö lähtub eetilistest väärtustest. Ootame, et käitud professionaalselt ning oled aus pühendunud.
Sinu tegevus peab toetama patsiendi heaolu, austama tema õigusi, privaatsust ja valikuid ning tagama ausa ressursside jaotuse.
- Suhtle professionaalselt ja austavalt – nii kolleegide, patsientide kui ka nende lähedastega. Empaatia ja koostöövalmidus on osa Sinu tööst.
- Austa patsiendi isiklikke väärtusi – arvesta tema kultuurilise, usulise ja maailmavaatelise taustaga.
- Märka patsiendi vajadusi – lähtu tema jõuvarudest, soovidest ja õigusest osaleda otsustes, mis puudutavad tema tervist.
- Taga terviklik lähenemine – vaata inimest tervikuna, arvestades tema füüsilist, vaimset, sotsiaalset ja eksistentsiaalset olukorda.
- Hoia järjepidevust – dokumenteeri oma töö hoolikalt ja tee koostööd erinevate osapooltega.
- Taga turvalisus – loo turvaline (ravi)keskkond nii patsientidele kui ka kolleegidele.
- Täienda oma teadmisi – vastutad selle eest, et Su oskused ja teadmised lähtuvad tõenduspõhisest infost ja oled elukestev õppija.
- Toeta kolleege – aita kaasa heale koostööle ja sujuvale sisseelamisele.
- Tegutse väärtuspõhiselt – tegutse alati patsiendi parimat huvi silmas pidades ja ressursse säästlikult kasutades.
Oodatav käitumine suhtlemisel töökaaslaste, patsientide ja nende lähedastega on selgitatud järgmises juhises: Kliinikumi töötaja käitumine. Sa esindad Kliinikumi – see, kuidas Sa käitud, kujundab Kliinikumi mainet ja mõjutab patsiendi heaolu. Suhtle alati professionaalselt, lugupidavalt ja vastutustundlikult.
Tööalane suhtlemine - Sina praktikandina
- Järgi alati eetika ja viisakuse norme – nii kolleegide, patsientide kui ka nende lähedastega suhtlemisel.
- Tervita ja tutvusta end – ütle oma nimi, roll (nt praktikant) ja vajadusel osakond.
- Ole lugupidav – väldi kohatuid või solvavaid märkusi.
- Kasuta oma suhtlemis-; koostöö- ja konfliktide lahendamise oskusi. Keerulistes olukordades jää alati viisakaks ja abivalmiks. Vajadusel küsi praktikajuhendajalt tuge.
- Räägi sõbralikult, selgelt ja arusaadavalt.
- Austa patsiendi privaatsust ja pea kinni konfidentsiaalsusest. Seisa alati patsiendi huvide eest.
Suhtlemine patsiendiga - Sina praktikandina
Kui osaled patsiendiga seotud tegevustes, pea meeles järgmisi juhiseid:
- Kui Sind ei ole kutsutud palatisse koos juhendajaga, siis oota ukse taga, kuni Sulle antakse märku sisenemiseks.
- Kui oled patsiendi juurde minemas ilma juhendajata, pead eelnevalt saama selleks loa.
- Kui külastus on kokku lepitud, tutvusta end patsiendile ning selgita lühidalt, miks Sa tema juurde tuled.
- Käitu patsiendi suhtes alati lugupidavalt.
- Viibi patsiendi juures nii vähe aega kui võimalik ja keskendu ainult praktika eesmärgile.
- Kui patsient küsib midagi seoses Sinu tegevuse või info kohta, mida jagasid, vasta selgelt ja sõbralikult.
- Lahkudes täna patsienti koostöö eest.
-
Kliinikumis on Tööriietuse juhend, mis kirjeldab töötajate välimuse ning tööriietusega seotud üldisi põhimõtteid. Selle eesmärk on toetada turvalist ja professionaalset töökeskkonda ning aidata kaasa Kliinikumi usaldusväärsele ja positiivsele kuvandile.
Praktikandina kehtib see juhend ka Sulle ning selle järgimine on kohustuslik kogu Sinu praktika jooksul. Juhend annab Sulle selged suunised tööriietuse kasutamiseks, et tagada ohutus, ühtne ja äratuntav kuvand ning korrektne ja hoolitsetud välimus töö ajal. Vastutad isiklikult selle eest, et tegutsed vastavalt juhendi nõuetele.
Juhendi sisu ja põhimõtteid tutvustab Sulle Sinu juhendaja. Kui Sul tekib küsimusi või vajad täiendavaid selgitusi, saad alati pöörduda oma juhendaja poole.
Üldnõuded tööriietusele ja välimusele
- Praktika ajal peab Sinu välimus olema korrektne ja professionaalne. Tööriietus peab olema puhas, terve ja sobivas suuruses.
- Praktika ajal on kohustus kanda nimesilti. Eelistatud on tasku külge kinnitatav nimesilt. Kaelapaelaga nimesilti võid kanda juhul, kui see ei tekita Sinu töös täiendavat ohtu.
- Kui puutud kokku patsiendi, bioloogilise materjali või ohtlike kemikaalidega, ei tohi Sa kanda pikkade varrukatega riideid (nt fliisi või soojendusjopet). Samuti ei tohi tööriietel olla rippuvaid või laiu osi, mis võivad seadmete või vahendite külge takerduda.
- Juuksed peavad olema puhtad ja hooldatud. Kui töötad patsiendi läheduses või keskkonnas, kus lahtised juuksed võivad ohtu põhjustada, pead õlgadest pikemad juuksed kinni panema. Habe ja vuntsid peavad olema hooldatud ning teatud tööülesannete puhul tuleb arvestada habemekaitse kandmise vajadusega.
- Ehete kandmisel lähtu kätehügieeni nõuetest. Sõrmuste, käekellade, käevõrude kandmine ei ole lubatud. Kui puutud otseselt kokku raviteenuse osutamisega, siis küüne vaba serv ei tohi ulatuda üle sõrmeotsa, küünelakk, geellakk, kunstküüned ja küünekaunistused ei ole lubatud.
- Tööjalatsid peavad olema mugavad, puhastatavad ja turvalised. Jalats peab püsima kindlalt jalas (kinnine või kanna tagant rihmaga), olema libisemiskindla tallaga ning varbaosast kinnine. Hügieeni tagamiseks pead kandma sokke. Mõnes osakonnas kehtivad täiendavad jalatsinõuded.
- Kindlasti ei tohi tööriietes suitsetada ega kasutada muid tubakatooteid (sh e-sigaretid, mokatubakas). Suitsetamine on lubatud ainult selleks ette nähtud kohtades.
- Parfüümi ja muid lõhnaaineid kasuta mõõdukalt, arvestades patsientide ja kolleegide võimaliku ülitundlikkusega.
- NB! Võimaluse korral tagab Kliinikum praktikandile tööriided.
Nõuete kohta saad täpsemalt lugeda Tööriietuse juhendist.
-
Kätehügieen ja infektsioonikontroll Kliinikumis
Kätehügieen on üks olulisemaid viise mikroorganismide leviku ennetamiseks tervishoius. Praktikal pead alati järgima kätehügieeni reegleid.
Kätehügieeni meetodid
- Kätepesu – käte pesemine vee ja seebiga;
- Käte antiseptika – käte desinfitseerimine antiseptikumiga;
- Kirurgiline kätepesu – käte, randmete ja küünarvarte pesemine vee ja seebiga;
- Kirurgiline käte antiseptika – on käte, randmete ja küünarvarte töötlemine antiseptikumiga (enne steriilset protseduuri või operatsiooni).
Praktikal pead järgima järgmisi nõudeid:
- Sõrmuste, käekellade, käevõrude (sh erinevate nutiseadmete) kandmine ei ole lubatud;
- Kui Sinu kätel on vigastused, dermatiit või põletik, ei tohi Sa teha töid, mis nõuavad käte antiseptikat;
- Küüned peavad olema puhtad ja lühikesed – küüne vaba serv ei tohi ulatuda üle sõrmeotsa;
- Küünelakk, geellakk, kunstküüned ja küünekaunistused ei ole lubatud.
Kätehügieeni tegemine
Käsi tuleb pesta vee ja seebiga, kui:
- käed on silmanähtavalt mustad;
- enne kokkupuudet toiduga või patsiendi toitmist;
- pärast nuuskamist, aevastamist või köhimist;
- pärast WC kasutamist või mähkmevahetust;
- pärast kontakti patsiendiga, kellel on eoseid moodustavad bakterid (nt Clostridioides difficile);
- pärast kontakti patsiendiga, kellel on viiruslik kõhulahtisus.
Haiglas tuleb pärast kätepesu teha alati ka käte antiseptikat.
Käte antiseptika
Käte antiseptikat tuleb teha alati, olenemata sellest, kas kasutasid kindaid või mitte.
Tee käte antiseptika:
- enne ja pärast patsiendi puudutamist;
- pärast kokkupuudet vere või kehavedelikega;
- enne ja pärast haavade või limaskestade puudutamist;
- pärast saastunud kehapiirkonna puudutamist enne kui hakkad puudutama teist kehapiirkonda;
- enne ja pärast kinnaste kasutamist;
- enne ja pärast protseduure;
- pärast kokkupuudet patsiendi ümbruse pindade ja seadmetega;
- enne ravimite ettevalmistamist ja manustamist;
- kui kinnas puruneb protseduuri ajal (eemalda kindad, desinfitseeri käed ja pane uued kindad);
- pärast operatsiooni või protseduuri lõppu.
Pildimaterjal (allikas RJ-Z/63.1-2022)
Kirurgiline kätepesu
Sa pead tegema kirurgilist kätepesu:
- enne päeva esimest operatsiooni või protseduuri;
- kui lahkusid operatsioonitoast ja tuled tagasi järgmisele protseduurile;
- kui käed on nähtavalt määrdunud.
Pärast kirurgilist kätepesu tuleb alati teha kirurgiline käte antiseptika.
Kirurgiline käte antiseptika
Kirurgilist käte antiseptikat tuleb teha:
- vahetult enne iga operatsiooni või steriilset protseduuri;
- kui teed järjest mitu protseduuri ja ei ole operatsioonitoast lahkunud, piisab ainult antiseptikast.
Pea meeles: korrektne kätehügieen kaitseb nii patsienti kui ka Sind infektsioonide eest.
Kätepesu tehnika
Kui pesed käsi, tee seda järgmiste sammude järgi:
- Seisa kraanikausist veidi eemal, et riided ei puutuks vastu kraanikaussi.
- Niisuta käed ja randmed sooja voolava veega.
- Kanna seep kätele ja randmetele.
- Hõõru käsi vähemalt 20 sekundit, pestes hoolikalt sõrmeotsad, küünealused, pöidlad, sõrmevahed;
- Loputa käed rohke voolava veega;
- Sulge kraan küünarnukiga või kasuta paberrätikut, et vältida käte uuesti saastumist;
- Kuivata käed ja randmed ühekordse paberrätikuga.
Mikroorganismide haiglasisese leviku vältimine
Sinu ülesanne on aidata vältida mikroorganismide levikut haiglas ja kaitsta nii patsiente kui ka personali erinevate infektsioonide eest.
Isolatsiooninõuded
Neid rakendatakse siis, kui patsiendil on või kahtlustatakse mikroorganisme või haigustekitajat.
Erinevad isolatsiooni tüübid on:
Kontaktisolatsioon
- haigustekitaja levib saastunud käte, pindade või vahendite kaudu.
Piiskisolatsioon
- haigustekitajad levivad peamiselt hingamisteedest pärinevate suuremate piiskadena;
- tekivad köhimisel, aevastamisel või rääkimisel ning levivad lühikesele distantsile.
Õhkisolatsioon
- haigustekitajad levivad peamiselt aerosoolidena ehk väga väikeste osakestena, mis võivad püsida õhus pikemat aega ja levida õhuvoolude abil kaugemale, sh ruumist välja.
Kaitsev isolatsioon
- kasutatakse väga nõrga immuunsusega patsientide kaitsmiseks.
Pea meeles
Kõige olulisemad nakkuse vältimise meetmed on:
- kätehügieen;
- õigete isikukaitsevahendite kasutamine;
- pindade puhastamine;
- isolatsioonireeglite järgimine.
Kindlasti loe läbi ka mikroorganismide haiglasisese leviku vältimise juhend, et oleksid teadlik, kuidas kaitsta ennast, patsiente ja personali.
-
Tööasendid ja raskuste käsitlemine
Patsiendi abistamine võib koormata Sinu lihaseid ja liigeseid. Vigastuste vältimiseks tuleb kasutada õigeid töövõtteid ja võimalusel abivahendeid.
- Väldi patsiendi tõstmist, eelista libistamist, pööramist või nihutamist.
- Kui patsient ei liigu ise, siis kasuta abivahendeid või kutsu abi.
- Liigu rahulikult ja kontrollitult, väldi järske liigutusi.
Enne patsiendi abistamist
Enne tegutsemist mõtle läbi:
- Kas ruumi on piisavalt?
- Kas põrand on kuiv?
- Kas Sul on olemas vajalikud abivahendid?
- Kas voodi kõrgus on õige?
- Kas vajad teise töötaja abi?
Kui abistajaid on mitu, siis leppige kokku, kes juhib tegevust.
Patsiendi abistamise ajal
- Selgita patsiendile, mida Sa teed.
- Kaasa patsienti nii palju kui võimalik.
- Ole patsiendile võimalikult lähedal - nii on koormus väiksem.
- Kasuta tervet kätt, mitte ainult sõrmi.
- Liikumisvõimetu patsiendi puhul peab patsienti abistama vähemalt kaks inimest.
Keelatud võtted
Ära tee järgmisi asju:
- Ära lase patsiendil enda küljes rippuda.
- Ära tõmba patsienti käest.
- Ära haara kaenla alt.
- Ära tõsta patsienti ilma abivahendita, kui see on raske.
Need võtted võivad põhjustada vigastusi nii Sulle kui patsiendile.
Pärast abistamist
- Kui töö oli füüsiliselt raske, siis võta paus või tee järgmiseks mõni kergem ülesanne.
- Pane abivahendid tagasi oma kohale.
- Tee kätehügieen ja järgi infektsioonikontrolli nõudeid.
Millal ei tohi patsienti tõsta
Raskusi ei tohi käsitsi tõsta, kui:
- Sul puudub vastav väljaõpe.
- Oled rase või sünnitusest on möödas vähem kui 3 kuud.
- Töötervishoiuarst on Sulle seadnud raskuste tõstmise kaalupiirangud.
Kui töö tundub Sinu jaoks füüsiliselt liiga raske, on Sul õigus sellest keelduda, kuid teavita sellest eelnevalt praktikajuhendajat.
PEA MEELES:
Patsiendi teisaldamisel on kõige olulisemad - ohutus, õiged töövõtted ja abivahendite kasutamine.
Tuleohutus Kliinikumis
Praktikandina tuleb Sul järgida kõiki tuleohutusnõudeid ja vältida tegevusi, mis võivad põhjustada tulekahju. Tuleohutus on kõigi ja igaühe vastutus.
Tuleohutuse tagamiseks:
- järgi Kliinikumi hoonetes viibides tuleohutusreegleid;
- väldi tuleohu tekkimist;
- soojenda toitu ja keeda vett vaid selleks ette nähtud kohas, kasuta alati vahendeid, mis on töökorras ja mõeldud selleks tegevuseks;
- lae elektritõukeratast või -jalgratast vaid selleks ette nähtud kohas;
- vii ennast kurssi, kuidas tulekahju korral tegutseda ja kuidas kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid. Vaata siit videosid: Pulbertulekustuti kasutamine; CO2-Süsihappegaasi tulekustuti kasutamine; Tulekustutusteki kasutamine
Kui märkad tuleohtu või rikkumist, anna sellest kohe teada oma juhendajale või kolleegile.
Kui märkad tulekahju või suitsu, tegutse järgmiselt:
- teavita lähimat kolleegi või turvatöötajat;
- hoiata kõva häälega teisi läheduses olevaid inimesi;
- teavita häirekeskust numbril 112;
- hinda ohtu ja kui see on Sinu jaoks ohutu, kasuta tulekustutit või muud kustutusvahendit;
- vajadusel lahku hoonest mööda evakuatsiooniteed.
Sinu ja teiste inimeste ohutus on alati kõige tähtsam.
Evakuatsiooni korral:
- liigu mööda märgistatud evakuatsiooniteid;
- suundu lähimasse ohutusse kohta või teise tuletõkkesektsiooni;
- ära kasuta lifti;
- hinda ohtu ja kui see on Sinu jaoks ohutu, aita vajadusel teisi.
Evakuatsiooniteed peavad alati olema vabad ja läbipääsetavad. Sinna ei tohi jätta mööblit, lilli, liikumise abivahendeid, seadmeid ega muid esemeid, mis takistavad vabalt liikumist.
Kliinikumis on rangelt keelatud:
- suitsetamine hoonetes ja lähemal kui 30 m hoonest (kehtib ka e-sigarettide kohta);
- lahtise tule, sh küünalde kasutamine;
- elektritõukerataste ja - jalgrataste laadimine selleks mitte ette nähtud kohas;
- toidu soojendamine ja vee keetmine selleks mitte ette nähtud ruumis;
- tuleohutusmärkide eemaldamine või ümberpaigutamine;
- tuletõkkeuste lahti fikseerimine;
- evakuatsiooniteede blokeerimine.
Soovi korral võid täiendavalt läbida kursuse "Tuleohutus haiglatele ja hoolekandeasutustele": e-õppe kursused - Päästeamet
-
Haiglas tekib palju erinevaid jäätmeid – osa neist on tavalised olmejäätmed, kuid paljud on ka nakkusohtlikud, keemilised või ohtlikud jäätmed, mis vajavad erilist käsitlemist.
Vale jäätmekäitlus võib:
- ohustada teisi töötajaid ja patsiente;
- põhjustada nakkuste levikut;
- kahjustada keskkonda;
- olla vastuolus seadusandluse ja Kliinikumi sisekorraga.
Kui Sa tuled Kliinikumi praktikale, järgi jäätmekäitluseeskirja, et tagada puhas ja ohutu keskkond.
Iga jäätmeliigi jaoks on kindel pakend, kogumiskoht ja reeglid. Ole teadlik, milliseid jäätmeid Sinu (praktiline) tegevus tekitab ning sorteeri need õigesse kategooriasse:
- Tavajäätmed (nt paber, biojäätmed, pakendid)
- Ohtlikud jäätmed (nt meditsiinilised jäätmed, ravimijäägid, tsütostaatikumid)
- Paljudes osakondades on ka biojäätmete sorteerimise võimalus (väikesed konteinerid).
Töökeskkonnas vastutad selle eest, et viid enda tekitatud jäätmed õigesse jäätmeruumi ja ei sega ohtlikke jäätmeid teiste jäätmetega. Kui töötad osakonnas, kus kasutatakse ravimeid, siis jälgi ravimite aegumistähtaegu ja anna sobimatud ravimid õigesti üle. Vajadusel kasuta selleks spetsiaalseid seadmeid.
Paljud jäätmete kogumiskohad on lukustatud ja videovalve all. Kui sa ei ole kindel, kuhu midagi viia või kuidas sorteerida, pöördu keskkonna- ja puhastuse osakonna poole.
✅ KAS SINA OLED PRÜGI SORTEERIMISE MEISTER? Mängi SIIN
-
Nüüd, kui kõik teemad on läbitud, on jäänud veel viimane samm kursuse sooritamiseks. Palun soorita lõputest, milles peab õigeid vastuseid olema vähemalt 90%. Soorituskorrad ei ole piiratud.
-
Aitäh, et läbisid kursuse "Praktiline õpe Kliinikumis". Edu praktika sooritamiseks!
-
Vajadusel võta ühendust praktikakoordinaatoriga.